Komponenti Frente Externa Halo Validasaun Ba Timor Oan Neebe Kontribui Ba Luta Libertasaun Nasional

Sertame ba Historia luta libertasaun nasional Entre Ensinu Sekundaria
Sertame ba Historia luta libertasaun nasional Entre Ensinu Sekundaria

Sertame Ba Historia Luta Libertasaun Nasional Entre Ensinu Sekundaria Komponenti luta frente externa halo validasaun ba timor oan sira ne'ebe kontribui ba luta libertasaun nasional iha rai liur. Governu australia ne’ebé formalmente rekoñese okupasaun illegal indonésia iha timor no aliadu prinsipál hodi kontra timor leste nia luta ba independénsia, maski hetan presaun oinoin, helen la hakiduk nem sentimetru ida ba kotuk, kontinua hakat ba oin no dedika an tomak ba timor leste nia luta ba independénsia liuhusi seminárius no.

вђњhamutuk Ita luta No Hetan Vitг Ria ba Ita Hotuвђќ Serimгіnia Proklamasaun
вђњhamutuk Ita luta No Hetan Vitг Ria ba Ita Hotuвђќ Serimгіnia Proklamasaun

вђњhamutuk Ita Luta No Hetan Vitг Ria Ba Ita Hotuвђќ Serimгіnia Proklamasaun Dili, 01 agostu 2024 (tatoli)–ministériu asuntu kombatente libertasaaun nasionál (makln) submete ona akta validasaun veteranu rejistadu iha tinan 2009 ba munisípiu sira, nune’e responsável sira bele asina hodi bele públika. “agora to’o ona faze ami haruka ba munisípiu atu responsável sira uluk halo parte iha ekipa validasaun ne’e bele asina akta nune’e iha fulan janeiru mak. Timor leste tenke kontinua atu foti hakat sira ne’ebé proteje direitu ba liberdade espresaun liuhosi lei no prátika, proteje indivídu marjinalizadu sira husi violénsia no diskriminasaun no asegura direitu ba saúde iha atuasaun sira ba pandemia nian. anexu 1 mák matrís ba rekomendasaun sira husi timor leste nia revizaun ida ikus. Hatutan , (19 maiu 2024), díli iha selebrasaun aniversáriu restaurasaun independénsia timor leste nian bá dala xxii (20 maiu 2002 20 maiu 2024) prezidente repúblika josé ramos horta kondekora timoroan no sidadaun estranjeiru sira ho grau orden timor leste nian hodi fó rekoñesimentu bá sira nia dedikasaun no kontribuisaun bá dezenvolvimentu timor leste. Dili, 15 maiu 2024 (tatoli)—komisaun f trata asuntu saúde, seguransa sosiál no igualidade jéneru iha parlamentu nasionál (pn), kuarta ne’e, halo apresiasaun no aprovasaun relatóriu diskusaun no votasaun espesialidade ba proposta lei númeru 7 vi(1a) alterasaun datoluk lei estatutu kombatente libertasaun nasionál. prezidente komisaun f, maria gorumali barreto, hateten komisaun realiza.

Primeiru Ministru Hatete Guinг Bissau Sai Inspirasaun ba timor Leste
Primeiru Ministru Hatete Guinг Bissau Sai Inspirasaun ba timor Leste

Primeiru Ministru Hatete Guinг Bissau Sai Inspirasaun Ba Timor Leste Hatutan , (19 maiu 2024), díli iha selebrasaun aniversáriu restaurasaun independénsia timor leste nian bá dala xxii (20 maiu 2002 20 maiu 2024) prezidente repúblika josé ramos horta kondekora timoroan no sidadaun estranjeiru sira ho grau orden timor leste nian hodi fó rekoñesimentu bá sira nia dedikasaun no kontribuisaun bá dezenvolvimentu timor leste. Dili, 15 maiu 2024 (tatoli)—komisaun f trata asuntu saúde, seguransa sosiál no igualidade jéneru iha parlamentu nasionál (pn), kuarta ne’e, halo apresiasaun no aprovasaun relatóriu diskusaun no votasaun espesialidade ba proposta lei númeru 7 vi(1a) alterasaun datoluk lei estatutu kombatente libertasaun nasionál. prezidente komisaun f, maria gorumali barreto, hateten komisaun realiza. Dili, 21 maiu 2024 (tatoli)—parlamentu nasionál (pn), tersa ne’e, liuhusi reuniaun plenária aprova proposta lei númeru 7 vi(1a) alterasaun datoluk lei estatutu kombatente libertasaun nasionál iha finál globál ho votu a favór 54, kontra 0 no abstensaun rua (2). notísia relevante: pn aprova pedidu urjénsia ba alterasaun estatutu kombatente libertasaun nasionál “ne’ebé, lei ne. By nelson barros pereira xavier timor leste nu'udar estadu de direitu demokratiku, iha laran ne'e iha liberdade ba expressaun, halo kritiku, halo analiza, fo opiniaun liga ho problema sosial saida de’it liga ho violasaun direitus umanus. timor leste mós atu hetan liberdade ka sai hanesan nasaun soberanu ida ne’ebé mak independente hetan mos solidariedade husi nasaun sira hanesan:.

Pr Rekoг Ese Kontribuisaun Veteranus Nian ba libertasaun Nasionгўl Youtube
Pr Rekoг Ese Kontribuisaun Veteranus Nian ba libertasaun Nasionгўl Youtube

Pr Rekoг Ese Kontribuisaun Veteranus Nian Ba Libertasaun Nasionгўl Youtube Dili, 21 maiu 2024 (tatoli)—parlamentu nasionál (pn), tersa ne’e, liuhusi reuniaun plenária aprova proposta lei númeru 7 vi(1a) alterasaun datoluk lei estatutu kombatente libertasaun nasionál iha finál globál ho votu a favór 54, kontra 0 no abstensaun rua (2). notísia relevante: pn aprova pedidu urjénsia ba alterasaun estatutu kombatente libertasaun nasionál “ne’ebé, lei ne. By nelson barros pereira xavier timor leste nu'udar estadu de direitu demokratiku, iha laran ne'e iha liberdade ba expressaun, halo kritiku, halo analiza, fo opiniaun liga ho problema sosial saida de’it liga ho violasaun direitus umanus. timor leste mós atu hetan liberdade ka sai hanesan nasaun soberanu ida ne’ebé mak independente hetan mos solidariedade husi nasaun sira hanesan:.

Comments are closed.