Timor Leste Tasi Tolu Nia Furak Mai Ita Moris Ho Dame Ba Malu Hadomi

timor Leste Tasi Tolu Nia Furak Mai Ita Moris Ho Dame Ba Malu Hadomi
timor Leste Tasi Tolu Nia Furak Mai Ita Moris Ho Dame Ba Malu Hadomi

Timor Leste Tasi Tolu Nia Furak Mai Ita Moris Ho Dame Ba Malu Hadomi Dili, 15 dezembru 2021 – timor leste ohin selebra ninia rezultadu nomeasaun patrimóniu kulturál siknifikante. the united nations educational, scientific and cultural organization (unesco) anunsiu ona katak nasaun nia aplikasaun ba inskrisaun tais nudar nu’udar “patrimóniu kulturál imateriál ne’ebé presiza salva guarda urjente” hetan susesu. Dili, 17 setembru 2024 (tatoli) – konferénsia episkopál timorense (cet, sigla portugés) agradese entidade hotu hotu ne’ebé kontribui ba preparasaun ba vizita pastorál no estadu papa francisco nia iha loron 09 to’o 11 setembru la’o ho susesu. agradesimentu sira ne’e mai husi bispu sira dioseze baucau, dom leandro maria alves, arsebispu arkidioseze metropolitana dili, dom.

tasi tolu timor leste Lagu Pesta Youtube
tasi tolu timor leste Lagu Pesta Youtube

Tasi Tolu Timor Leste Lagu Pesta Youtube 2. moris iha domin hanesan kristo hadomi ita! leitura daruak husi saun paulo nia surat ba sarani sira iha Êfeso fo hanoin sira no ita atu moris iha domin liu husi hadok an husi hirus, laran nakali no sadia malu. ita ema sarani preciza hakiak atitude laran maus, perduador, hanesan maromak perdua sira iha kristo. saun paulo fo hanoin ita katak. Timor leste tasi tolu nia furak mai ita moris ho dame ba malu hadomi timor nafatin. Ema ida nia kondisaun mós hetan influénsia husi afetu. domin afeta duni ema ida nia ser tomak. domin bele fó konfortu no furak ba ema hotu.baze moris ema nian mak responsabilidade. ema iha responsabilidade ba sira nia an rasik, ba malu no ba kriadór. ema iha sentidu moris ne’ebé aas liu, mak ksolok, domin no responsabilidade. referénsia. "tasi ne’ebé sustenta ita" nudar filme ida husi usaid timor leste ne’ebé serve hanesan selebrasaun ba ambiente marina hale’u timor laran tomak, ninia furak, diversidade no forsa sustentabilidade ba ema sira iha ne’e. ne’e mós serve nudar atensaun ba ambiente nia hasoru husi plástiku no poluisaun seluk. finálmente, ne’e bolu asaun ida ba timor oan hotu no sira hotu ne’ebé.

timor leste nia furak Home
timor leste nia furak Home

Timor Leste Nia Furak Home Ema ida nia kondisaun mós hetan influénsia husi afetu. domin afeta duni ema ida nia ser tomak. domin bele fó konfortu no furak ba ema hotu.baze moris ema nian mak responsabilidade. ema iha responsabilidade ba sira nia an rasik, ba malu no ba kriadór. ema iha sentidu moris ne’ebé aas liu, mak ksolok, domin no responsabilidade. referénsia. "tasi ne’ebé sustenta ita" nudar filme ida husi usaid timor leste ne’ebé serve hanesan selebrasaun ba ambiente marina hale’u timor laran tomak, ninia furak, diversidade no forsa sustentabilidade ba ema sira iha ne’e. ne’e mós serve nudar atensaun ba ambiente nia hasoru husi plástiku no poluisaun seluk. finálmente, ne’e bolu asaun ida ba timor oan hotu no sira hotu ne’ebé. Timor leste tenke kontinua atu foti hakat sira ne’ebé proteje direitu ba liberdade espresaun liuhosi lei no prátika, proteje indivídu marjinalizadu sira husi violénsia no diskriminasaun no asegura direitu ba saúde iha atuasaun sira ba pandemia nian. anexu 1 mák matrís ba rekomendasaun sira husi timor leste nia revizaun ida ikus. Hatutan , (16 setembru 2024), díli–na’ilulik, diákonu, madre, irmaun, seminarista, maun alin no bin feton sira no ema hotu ne’ebé iha hakaran di’ak: ksolok, dame no domin maromak nian horik ho imi hotu! “ha’u klamar hahí na’i, ha’u nia espíritu haksolok iha na’i ha’u maksoin. tan hamatan ba nia atan folin laek’ (lc. 1,46 48). oras ne’e kananuk magnificat […].

Comments are closed.